Kolumn: Rahutused on Euroopa omad, kuid õli valatakse tulle väljastpoolt

Oktoobri viimasel laupäeval lendasid Berliini Prenzlauer Bergis pudelid, ilutulestik ja munad ning Frankfurdi Zeili ostutänaval rüüstati kauplusi. Prantsusmaalt alguse saanud noorte protestilaine on nüüd Saksamaal ja selle kannul käivad noorte rahutused. Küsimus, kes tulle õli valab, on õigustatud. Vastus lihtsalt ei ole nii lihtne, kui paljud loodaksid.

Lühike meeldetuletus on paslik, sest laine on liikunud kiiresti. Nagu Innohubi varasemad analüüsid näitasid, langes arve juba Pariisi tänavatel ettevõtete kanda. Prantsusmaal oli gümnaasiumiõpilaste liikumine kasvanud nädalaid, kui 17. oktoobril väljusid meeleavaldused elukalliduse ja koolide kehva seisukorra vastu kogu riigis kontrolli alt. Limoges’is süütasid maskeeritud meeleavaldajad 143 aastat vana raekoja ning peaminister Sébastien Lecornu sõnul oli kogu riigis kinni peetud 1200 inimest. Nädal hiljem loobiti Itaalia linnades pudeleid ja kive ning politsei pidas kaheksas linnas lühiajaliselt kinni 371 inimest, kellest 110 olid alaealised. Haagis laudisid kaupmehed oma aknad juba ette, kui sõnumirühmades levisid üleskutsed Gen Z meeleavaldusele ning osalt ka korrarikkumistele ja vandalismile, ning osa kaupmehi sai ähvardusi.

Saksamaal kutsus algatus Gen Z regelt 31. oktoobril rahumeelsetele meeleavaldustele umbes kolmekümnes linnas. Politsei andmetel oli liikvel üle 65 000 inimese, korraldajate sõnul umbes sada tuhat, ning nõudmised puudutasid koolide rahastamist, elukallidust ja kliimat, samuti ajateenistuse vastustamist. Päev möödus valdavalt rahulikult. Õhtu mitte. Berliinis liikus Brandenburgi värava juures toimunud rahumeelsest meeleavaldusest eraldi õhturongkäik Rosenthaler Platzilt Prenzlauer Bergi poole ning Brandenburgi värava meeleavalduse korraldajad teatasid, et nemad õhturongkäigu eest ei vastuta. Politsei hinnangul oli rongkäigus umbes 3500 inimest, kuigi oodati 500. Rongkäigust visati pudeleid ja ilutulestikku, lähikaupluste suunas kive ja mune, ning 27 politseinikku sai kergelt viga. Frankfurdis sai viga üle saja politseiniku ning kinni peetud 54 kahtlustatavat olid 13–29-aastased. Kogu riigis tehti uudisteagentuuri dpa andmetel vähemalt 250 kinnipidamist.

Berliini juhtumis on üks detail, mis väärib tähelepanu. Linna siseasjade ametkonna andmetel mobiliseerisid meeleavaldustele nii vasakäärmuslikud jõud kui ka nn välismaaga seotud äärmusluse (auslandsbezogener Extremismus) esindajad ning eesmärk oli tõenäoliselt proteste kaaperdada ja neid radikaliseerida. Föderaalne põhiseadusekaitseamet hoiatas sama eest: kaasa võivad tulla osad vasakäärmuslikust skeenest ning üksikud välismaaga seotud äärmusluse rühmad. Saksa termin tähistab Saksamaal tegutsevaid äärmusrühmitusi, mille juured on välismaistes konfliktides, sealhulgas Lähis-Idas. See on tõsine hoiatus, kuid see ei ole väide, et mõni võõrriik juhiks Berliini tänavaid.

Mida siis välismõjutustest teatakse? Rohkem, kui paljud arvavad. Prantsusmaa välisministeerium kutsus 7. oktoobril välja Iraani suursaadiku, sest Iraani välisministeeriumi ametlikelt kontodelt oli levitatud gümnaasiumiõpilaste liikumise kohta valeinfot; Pariisi sõnul oli see valesisu täiesti vastuvõetamatu. Euroopa kodanikuühenduste võrgustik Alliance4Europe vaatas läbi üle 547 000 postituse üheksas keeles. Selle andmetel avaldas Venemaa Pravda-võrgustik Prantsusmaa rahutuste kohta 1018 artiklit 28 veebilehel ning Doppelgängeri operatsiooniga seotud bottide võrk saatis 639 koordineeritud sõnumit prantsuse, saksa, inglise ja poola keeles. Neid vaadati kuue nädala jooksul enne 17. oktoobrit ligikaudu 7,4 miljonit korda. Üks võrgustiku loosungitest reedab eesmärgi: iga Kiievisse saadetud euro on varastatud meie ühisest heaolust.

Moskva ei tekitanud noorte rahulolematust, kuid teeb kõik, et see rahulolematus pöörduks Ukraina ja Euroopa Liidu vastu.

Sama oluline on öelda, mida ei teata. President Emmanuel Macron on nentinud, et puuduvad tõendid välisriikide sekkumise kohta sündmustesse endisse, ehkki infomanipulatsiooni on nende järel toimunud. Alliance4Europe jõudis samale järeldusele: protestid sündisid Prantsusmaal ja tõendeid välismaise algataja kohta ei leitud. Anonüümseks jäänud Euroopa Liidu ametnik ütles Euronewsile, et ELil puudub teave või kindel kinnitus selle kohta, et sündmuste taga oleks välismaine infomanipulatsioon, ning Financial Timesi andmetel uurivad Euroopa Liidu regulaatorid võimalikku Venemaa, Iraani ja Alžeeria mõjutustegevust veebis. See on kahtlus, mitte tuvastatud tõsiasi. Saksamaa kohta ei ole ametivõimud seni avalikult teatanud, et Berliini või Frankfurdi vägivalla oleks korraldanud võõrriik. Lahtine küsimus on, kes levitas kogunemisüleskutseid ja milliste kontode kaudu. Selle väljaselgitamine on julgeolekuasutuste töö, mitte kolumnisti oletus.

Siit tuleneb kaks viga, mida Euroopa peab vältima. Esimene on naiivsus. Kremli stsenaarium on olnud aastaid sama: ta ei leiuta lõhesid, vaid otsib need üles ja kiilub laiemaks, ning nüüd ringlesid tema sõnumid saksa ja poola keeles juba nädalaid enne, kui Frankfurdis purunes esimene aken. Teine viga on mugav patuoinas. Kui iga kivi seletada Moskva visatuks, pääsevad poliitikud kergelt. Protestide tuumas on hinnad, eluase, palgad ja kehvenevad avalikud teenused ning need on tõelised mured. Sama kehtib arutelu kohta märatsejate tausta üle. Hesseni siseminister Roman Poseck kirjeldas vägivaldset seltskonda valdavalt sisserändetaustaga inimestena, kuid dpa andmetel oli enamik Frankfurdis kinnipeetutest Saksamaa kodanikud. Kumbki teave ei õigusta terve elanikkonnarühma häbimärgistamist, sest kuritegu kuulub alati selle toimepanijale.

Arve maksab igal juhul ettevõtja. Frankfurdi Zeilil rüüstati viis kauplust, Berliinis loobiti kive lähikaupluste suunas ja Haagis kerkisid vineerplaadid akendele juba enne, kui midagi oli juhtunud. Hollandi ettevõtlusorganisatsioonid VNO-NCW ja MKB-Nederland nimetasid seda vaatepilti sügavalt kurvaks. Vähestel väikese tänavapoe pidajatel on kommunikatsiooniosakond või reservfond. Enamikul on kindlustuse omavastutus, kaotatud õhtune kliendivoog ja küsimus, kas inimesed julgevad kesklinna tagasi tulla. Linna elujõud rajaneb just neil poodidel ning see on üllatavalt habras.

Mida siis teha? Esiteks tuleb rahumeelne meeleavaldus ja vägivald selgelt lahus hoida: esimene on kaitstav õigus, teine kuritegu, millele peab järgnema kiire kohtuotsus. Teiseks tuleb Euroopa Liidu digiteenuste määrust rakendada täie jõuga, sest platvormid kirjutavad üha sagedamini tegelikkust. Platvormid peavad koordineeritud ebaautentse levitamise kohe peatama ning komisjon ei saa jääda ootama, kuni risk muutub süsteemseks. Prantsusmaa Viginumi sarnane võime tuvastada välismaist digitaalset mõjutustegevust kuulub igasse liikmesriiki ja ühisesse olukorrapilti. Kolmandaks tuleb noorte muresid eluaseme, koolide ja hindade pärast võtta tõsiselt ning vastus peitub konkurentsivõimes, toimivas siseturus ja elamuehituse takistuste kõrvaldamises. Toetustega seda ei lahenda.

Ukrainast tuleb rääkida otse, sest just selle kaudu püüab Kreml noorte rahulolematust ümber suunata. Väide, et toetus Ukrainale võetakse noorte arvelt, on lugu, mida Moskva võrgustikud usinalt levitavad. Tegelikkus on vastupidine. Ukraina kaitseb kogu Euroopa vabadust ja julgeolekut, ka nende Berliini ja Pariisi noorte oma, kes praegu endale paremat tulevikku nõuavad. Seepärast peab toetus Ukrainale jääma tugevaks nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka poliitiliselt. See on Euroopa noorte tuleviku kaitsmine, sest ilma julgeolekuta pole kasvu, investeeringuid ega neid töökohti, mida noored täiesti õigustatult nõuavad. Venemaa enda raskused ei vabasta Euroopat sellest vastutusest, vaid suurendavad seda.

Ukrainlased ise näitavad, mis on visadus. Ukrainas tegutseva Ameerika Kaubanduskoja (AmCham Ukraine) ja Citi juunis avaldatud küsitluses oli 92 protsenti vastanud liikmesettevõtetest täielikult tegutsemisvõimelised keset enam kui neli aastat kestnud täiemahulist sõda ning 87 protsenti kavatses oma investeeringuid samal tasemel hoida või neid suurendada. Iga Euroopa ettevõtja mõistab, mida see nõuab, kui raketid tabavad taristut ja töötajaid kutsutakse sõjaväeteenistusse. Ukraina ettevõtjad, teie visadus väärib kogu Euroopa austust. Te hoiate püsti oma riiki ja ühtlasi osa Euroopa julgeolekust ning te ei peaks seda tegema üksi.

Gen Z regelt on teatanud, et osaleb uutel meeleavaldustel umbes kolm nädalat pärast oktoobrikuiseid meeleavaldusi. Siis selgub, kas Euroopa on õppinud eristama ehtsat muret, tänavavägivalda ja võõrast õhutustööd. Kui ei ole, maksavad arve taas need, kes hommikul oma poe rulood üles tõmbavad.

Allikad

• Prantsusmaa välisministeerium: Iran – Convocation de l’ambassadeur de la République islamique d’Iran (7.10.2026) — Iraani suursaadiku väljakutsumine gümnaasiumiõpilaste liikumist puudutava desinformatsiooni tõttu
• Alliance4Europe: EU Unrest Report – How France’s October 2026 protests were manipulated, then retold abroad (10/2026) — Pravda ja Doppelgängeri võrgustike arvud, järeldus protestide kodumaise päritolu kohta
• Euronews: No evidence foreign powers sparked Europe’s riots, but they exploited them (21.10.2026) — Macroni, Euroopa Komisjoni ja Itaalia kaitseministri avaldused
• Il Sole 24 Ore / Financial Times: EU investigates pro-Russian disinformation linked to street protests (21.10.2026) — Euroopa Liidu regulaatorite uurimine, kahtlustatavad Venemaa, Iraan ja Alžeeria
• Euronews (saksa keeles): Gen-Z-Proteste in Berlin – Radikale Gruppen übernehmen (31.10.2026) — Berliini rongkäik, osalejate arv ja siseasjade ametkonna hinnang
• Stuttgarter Nachrichten: Bilanz einer Krawallnacht (1.11.2026) — 27 kergelt vigastatud politseinikku Berliinis, uued meeleavaldused kolme nädala pärast
• dpa-AFX / ARIVA: Krawalle nach Jugend-Demos (1.11.2026) — Osalejate arvud, Frankfurdi kinnipeetud ja üle 250 kinnipidamise kogu riigis
• Euronews: Wages vs prices – the economic pressures behind Europe’s protests (19.10.2026) — Protestide majanduslikud põhjused
• IamExpat: Shops in The Hague board up ahead of Gen Z protest on Saturday (30.10.2026) — Haagi kaupluste kaitsmine ja sõnumirühmade üleskutsed
• NL Times: Interior minister: alarming messages about Gen Z riots in Dutch cities this weekend (30.10.2026) — VNO-NCW ja MKB-Nederlandi kommentaar, sõnumirühmade üleskutsed
• ZDFheute: Krawalle und Plünderungen überschatten “Gen Z regelt” (1.11.2026) — Sündmused Frankfurdis, Kölnis ja Berliinis, ametivõimude kommentaarid
• Münchner Merkur / leinetal24: Verfassungsschutz warnt vor Linksextremisten (28.10.2026) — Föderaalse põhiseadusekaitseameti eelhoiatus
• France 24: Yellow vests throw their weight behind mounting student protests (17.10.2026) — Sündmused Prantsusmaal 17.10., Limoges’i raekoda ja kinnipidamised
• Euronews: Protests sweep across Europe (24.10.2026) — Kinnipidamised Itaalias ja alaealised
• AmCham Ukraine: 92% operational, 87% investing – business confidence in Ukraine remains strong amid Russia’s war (23.6.2026) — AmCham Ukraine ja Citi liikmeküsitlus: tegutsemisvõime ja investeerimiskavatsused sõja ajal