Pariisi tänavad lahinguväljana – arve maksab väikeettevõtja

Prantsusmaa koolirahutused on muutunud hävitustööks, mille arve jääb koolilaste, politseinike ja väikeettevõtjate kanda, ja ainus väljapääs on julge avaliku sektori reform.

Põletatud koolid, rüüstatud poed ja liikumiskeelud ei ole protest, vaid hävitustöö, mille arve maksab kinni koolilaps, politseinik ja väikeettevõtja. Prantsusmaa peab oma avaliku sektori ümber ehitama – tehisintellekti abil ja julgelt.

Pariisi romantilised tänavad, mida paljud eestlased mäletavad kohvikute, raamatupoodide ja õhtuste jalutuskäikude linnana, on sel sügisel näinud välja nagu lahinguväli. Koole on põletatud ja rüüstatud, poodide aknaid purustatud ja autosid süüdatud ning viga on saanud umbes 760 politseinikku. Prantsusmaa justiitsministeeriumi andmetel oli 9. oktoobriks kinni peetud 6877 inimest ja neist 86 protsenti olid alaealised. Seda ei saa nimetada meeleavalduseks. Kooli põletamine ei paranda ühtegi klassiruumi, see võtab õppe ära nendeltsamadelt noortelt, kelle nimel tänavatel märatsetakse. Vägivald ja hävitustöö tuleb hukka mõista selgelt ja ilma ühegi „aga“-ta.

Liikumine sai alguse septembri keskel Pariisi eeslinnade koolidest ja selle algsed nõudmised olid argised: väiksemad klassid, korras hooned ja õpetaja, kes on kohal. Neid oleks saanud esitada rahumeelselt ja paljud seda ka tegid. Oktoobri alguses olukord aga teravnes. Õpilased ronisid 8. oktoobril Bastille’ väljaku sambale ja vasakpoliitik Jean-Luc Mélenchon kuulutas Bastille’ tagasi vallutatuks. Revolutsiooniromantika on ohtlik kütus, kui tänaval on alaealised. Politsei jõukasutuse kohta on uurimisel üle kahekümne juhtumi, millest ühes kaotas 15-aastane käe, ja need tuleb põhjalikult välja selgitada, sest õigusriiki mõõdetakse ka selle järgi, kuidas ta oma jõukasutust kontrollib. Põhiasja see siiski ei muuda: kord tuleb taastada.

Liikumine on levinud Belgiasse ja Itaaliasse ning 17. oktoobril avaldati Prantsusmaa tänavatel kollavestide aega meenutaval moel meelt ka elukalliduse ja kütusehinna vastu. Nädalavahetusel 18.–19. oktoobril kehtestasid mitmed linnad liikumiskeelu. Siin läheb arve üle ettevõtjatele, kes ei ole olukorda põhjustanud. Kui kvartal õhtuks suletakse, kaotab kohvik õhtuse käibe, restoran viskab tooraine ära, nurgapood loeb tühja kassat ja juuksur tühistab klientide ajad. Üür, palgad ja laenumaksed ei paindu. Olukord toob paratamatult meelde koroonapiirangud, mil väikeettevõtjad kandsid ühiskonna sulgemise hinnast ebaproportsionaalselt suure osa ja paljud ettevõtted ei tõusnud enam kunagi jalule. Nüüd kordub sama ilma viiruseta: äri seiskub, sest tänavad ei ole turvalised. Seepärast on oma rahapuhver ettevõtja esimene kindlustus ka Euroopa kõige stabiilsemates riikides.

Kõige raskem küsimus on lihtne: mida on kivijalapoe pidaja valesti teinud? Tänavatelt levitatud videotel löövad noored puruks väikeste rõivapoodide ja kaupluste aknaid ning kannavad kaupa riiulitelt välja. Aastatepikkuse tööga üles ehitatud pood kaotab ühe õhtuga vaateakna, laovaru ja vähemalt kindlustuse omavastutuse jagu raha, ning kaotatud usaldust oma kvartali turvalisuse vastu ei korva ükski kindlustus. Need ettevõtjad ei otsusta klasside suuruse ega koolihoonete seisukorra üle. Nad kannavad üht Euroopa raskeimat maksu- ja maksekoormust, millega rahastatakse just neid koole, mille nimel tänavatel väidetavalt marsitakse. Kahju on seetõttu kahekordne. Kõigepealt rahastab ettevõtja süsteemi oma maksudega ja seejärel maksab ta selle läbikukkumise eest oma purustatud akendega. Kui mässul on sõnum, peaks see olema suunatud otsustajatele, mitte nurgapoodnikule.

Taustal on struktuur, mis selgitab frustratsiooni, kuid ei õigusta vägivalda. Prantsusmaa statistikaameti INSEE andmetel moodustasid avaliku sektori kulud mullu umbes 57 protsenti sisemajanduse koguproduktist, eelarvepuudujääk oli umbes 5 protsenti ja võlg umbes 116 protsenti. Avalikus sektoris töötab umbes 5,9 miljonit inimest ehk ligikaudu viiendik kõigist hõivatutest. Ometi on töötus tõusnud umbes 8 protsendini, viimaste aastate kõrgeimale tasemele, ja 15–24-aastastest on töötud umbes 21 protsenti. Prantsusmaal ei ole seega puudu avalikust rahast ega avaliku sektori töötajatest. Puudu on tõhususest: raha jääb haldusstruktuuridesse ega jõua eeslinna klassiruumi ega noore esimesse töökohta. Peaminister Sébastien Lecornu vähemusvalitsus lubas umbes 3000 asendusõpetajat, mis on õige žest, kuid struktuuri ei muuda, ja 2027. aasta aprilli presidendivalimised teevad suured reformid raskeks just siis, kui neid kõige rohkem vaja oleks.

Ausalt öeldes ootab Prantsusmaad ees veel karmim muutus. Kui Prantsusmaa hakkab tehisintellekti tõhusamalt kasutama ja kärbib avaliku sektori kontoritööd, kasvab töötus tõenäoliselt enne, kui see langema pöörab. Vormide menetlemine, aruandlus ja rutiinsete otsuste ettevalmistamine avalikus halduses on just see töö, mida tehisintellekt teeb kiiremini ja odavamalt. Seda ei tasu ilusate sõnadega kinni mätsida. Samal ajal on see võimalus, mida Prantsusmaa ei ole aastakümneid suutnud ära kasutada: kui halduse paberitöö automatiseerub, vabaneb raha ja inimesi sinna, kus masin kedagi ei asenda. Prantsusmaa võiks palgata rohkem õpetajaid, vähendada klasse ja panustada kutseharidusse, ilma et võlg veelgi kasvaks. Ressursside ümbersuunamine haldusest klassiruumi on täpselt see reform, mida koolides nõutakse, kuid see ei sünni barrikaadidel, vaid otsustega.

Sama tehnoloogia on väikeettevõtte tööriist. Tehisintellekti buum ei ole ainult suurettevõtete mäng: tehisintellekti assistent hoolitseb ühe inimese ettevõtte klienditeeninduse, raamatupidamise eeltöö ja turunduse eest hinnaga, mis veel mõni aasta tagasi oleks nõudnud palgalist töötajat. Ülejäänud Euroopale on Prantsusmaa rahutused hoiatus. Stabiilne, ennustatav ja oma riigirahandust korras hoidev Euroopa Liit on väikeettevõtja parim kaitse, sest investeeringud ja kliendid liiguvad sinna, kus järgmine nädal näeb välja samasugune nagu praegune. Mikroettevõtjal tasub nüüd teha kolm asja. Esiteks hoida äri nii kerge, et suunda saab vahetada, kui turg või julgeolekuolukord muutub. Teiseks võtta tehisintellekt kasutusele nii, et usaldus ja kiirus liiguvad samas suunas. Ja kolmandaks valmistuda häireteks: kassapuhver, e-müük ja ärimudel, mis peab paar suletud õhtut vastu ilma pankrotita. Ettevõtja ei saa valida, kas naabertänaval põlevad autod, kuid ta saab valida, kas tema ettevõte peab sellele vastu.

▶

Kooli põletamine ei paranda ühtegi klassiruumi, see võtab õppe ära nendeltsamadelt noortelt, kelle nimel tänavatel märatsetakse.

Kõigepealt rahastab ettevõtja süsteemi oma maksudega ja seejärel maksab ta selle läbikukkumise eest oma purustatud akendega.

Allikad

• Students face riot police as protests over school conditions escalate in France • FRANCE 24