Paljud otsustavad leiutised sündisid sõja ajal

Ameerika Ühendriigid pööravad kurssi ja Euroopa peab oma 27 väikest kaitsetööstust koondama üheks, kus on koht ka mikroettevõtjale ja idufirmale.

Paljud otsustavad leiutised sündisid sõja ajal, ja seepärast ei näe ma tänavust sügist Euroopa jaoks pelgalt ohuna, vaid võimalusena, mida niipea uuesti ei tule. Ameerika Ühendriigid on kurssi muutnud. President Trump tegi Venemaa-sanktsioonidesse erandi vahetult enne nende jõustumist, teatas diisliostudest Venemaalt ja „energiarelvarahust“, millest Kiiev sai teada uudistest, ning nõudis taas Zelenskõi väljavahetamist. Euroopa Liit vastas 12. oktoobril kõigi aegade kõige ulatuslikuma sanktsiooninimekirjaga: ligi 1600 Venemaa sõjatööstusega seotud isikut ja üksust. Kaitsevolinik Andrius Kubilius on öelnud, et EL ja Ukraina peavad kaaluma oma rahustrateegiat. Euroopa Liit on olnud Ukraina ainus tõsiseltvõetav rahastaja, ja nüüd on Euroopa kord näidata, mida ta suudab.

Vaatame, mida sõda ja kaitserahastus on korda saatnud. Radar ja elektrooniline sõjapidamine arenesid välja Teises maailmasõjas, muu hulgas Harvardi Radio Research Labis. Esimesed arvutid, Colossus ja ENIAC, ehitati sõja tarbeks. Reaktiivmootor sai samadel aastatel lennukõlblikuks ja penitsilliini masstootmine käivitus, sest rinne vajas seda. Hiljem sündisid USA kaitserahastusest DARPA, selle ARPANET-võrk ehk interneti eelkäija ning GPS. Ma ei väida, et kõik oluline sünnib sõjas. Ma väidan, et kriis, selge tellimus ja piisav raha ühes paketis on harukordselt tõhus leiutiste mootor. Ka Räniorg ei sündinud pelgalt garaažidest ja California päikesest. See sündis siis, kui Stanfordi Frederick Terman sidus ülikooli, sõjaaegse radariuuringu ja külma sõja kaitsetellimused ettevõtete ja noorte idufirmadega. Räniorg on minu jaoks võrdpilt lõpptulemusest, mitte eesmärk omaette. Eesmärk on, et Euroopa õpiks samamoodi siduma teadustöö, tellimused ja ettevõtted üheks tervikuks.

Seni on Euroopa teinud täpselt vastupidi. Meil on 27 eraldi hankesüsteemi, mis rahastavad kattuvaid projekte, igaüks omal moel. Hävitajaprojekt FCAS on karile jooksnud ja tankikoostöö on takerdunud. Ma saan aru, miks nii on läinud: iga valitsus tahab hoida oma töökohti ja oma varustuskindlust, ja see on iseenesest põhjendatud siht. Tulemus on siiski see, et keegi ei saa piisavalt pikki seeriaid ega piisavalt suuri tellimusi. Kakskümmend seitse väikest kaitsetööstust ei tee Räniorgu, aga üks ühine võiks. See ei ole ideoloogia, vaid inseneri arvutus. Sama raha, ühised nõuded ja ühine tellimusraamat annavad rohkem võimekust kui sama raha, mis on jagatud 27 osaks, mis omavahel kokku ei sobi. Just seda ma mõtlen, kui räägin tugevamast ja ühtsemast Euroopast: mitte rohkem reegleid, vaid vähem dubleerimist ja rohkem ühiseid tellimusi.

Killustatus ei ole ainult suurtootjate mure. Väikese allhankija jaoks tähendab see, et ühes riigis kehtiv heakskiit ei pruugi naaberriigis kehtida, ja igas uues riigis tuleb heakskiidud algusest peale uuesti taotleda. Ühised nõuded ja ühised tellimused oleksid väikeettevõttele suurem kergendus kui ükski toetusprogramm.

Hea uudis on, et suund on juba pöördumas. Saksamaa annab Ukrainale üle kümme Patrioti patareid. Prantsusmaa ja Itaalia tarnivad Aster 30 rakette oktoobri lõpuks ja SAMP/T süsteeme 2027. aastal. Euroopa Patrioti-tehas peaks tööle hakkama samal aastal. EL ja Ukraina leppisid kokku droonitootmise kiirendamises ja ühisettevõtetes, kus Ukraina lahinguväljal saadud kogemus ja Euroopa tööstusvõimsus pannakse kokku samades ettevõtetes. Just selle seose lõi Terman Californias: vajadus, tellimus ja tegija ühe laua taga. Vahe on selles, et nüüd istub laua taga terve maailmajagu ja kaasas on riik, millel on maailma kõige värskem lahingukogemus.

Mida see tähendab mikroettevõtjale, kes pole kunagi sõjaväele midagi müünud? Rohkem, kui sa arvad. Kaitsetööstuse kasv ei toimu ainult suurtes tehastes, vaid kahesuguse kasutusega tarneahelates, kus sama tehnoloogia teenib nii tsiviil- kui ka kaitseotstarvet: masinnägemine, akud, komposiidid, raadiotehnika, tarkvara, logistika ja koolitus. Lahinguväljal on droon kulumaterjal, mille osad, tarkvara ja hoolduse teevad tavalised ettevõtted. Kui tehisintellekti buum jätkub, on masinnägemise ja andmeanalüütikaga tegelev kolme inimese firma selles ahelas sama väärtuslik kui suur tegija, kui ta vaid oskab töötada tarneahela tingimustel. Neist tähtsaimad on usaldus ja kiirus: tellija tahab teada, et sa tarnid selle, mida lubad, ja siis, kui lubad. Siia kuulub ka infoturve, mis algab ligipääsuõigustest: kes pääseb kliendi joonistele ligi, millise seadmega ja kust. Ja üks nõrk parool teeb kogu ülejäänud hoolika töö tühjaks.

Seepärast soovitan juba sel nädalal teha kolm asja. Esiteks pane kirja, mis sinu tootes või oskustes on kahesuguse kasutusega, ja sõnasta see ostja keeles. Teiseks anna endast teada Eesti Kaitsetööstuse Liidule ja registreeru suurte Euroopa tootjate tarnijaportaalides, jälgi Euroopa Kaitsefondi taotlusvoore ja mine tööstuspäevadele, sest allhankijaid otsitakse praegu, mitte järgmisel aastal. Kolmandaks tasub koguda piisav rahapuhver, sest riigihangete maksetähtajad on pikad ja sertifikaadid tuleb kinni maksta enne, kui esimene tellimus raha sisse toob. Kui sinu senine äri selleks ei paindu, pea meeles, et ettevõtjal on vabadus strateegiat muuta ja suunda vahetada. Paljud otsustavad leiutised sündisid sõja ajal, ja järgmine võib sündida sinu töökojas, kui vaid Euroopa teeb oma osa ja kogub oma jõud kokku.

▶

Kakskümmend seitse väikest kaitsetööstust ei tee Räniorgu, aga üks ühine võiks.

Ühised nõuded ja ühised tellimused oleksid väikeettevõttele suurem kergendus kui ükski toetusprogramm.

Allikad

• EU, Ukraine seal 'drone deal' to boost production, establish joint ventures • FRANCE 24 English