Tehisintellekt rahanduses: Rain Lõhmuse visioon tulevikust

LHV kaasasutaja Rain Lõhmus arutles Investor Toomase konverentsil, miks on finantsmaailm talumatult aeglane ja millist rolli näeb ta tehisintellektil.

Pangasüsteem, mis liigutab iga päev miljardeid eurosid, töötab sageli kiirusel, mis sobiks paremini eelmisesse sajandisse. Sellest tüütavast paradoksist kõneles LHV kaasasutaja Rain Lõhmus, kui ta istus Investor Toomase konverentsi 2026 lõppvoorus vestlema investor Marko Oologa. Laual oli teema, mis kõlab üha sagedamini ka Eesti ettevõtjate ja investorite seas: tehisintellekt rahanduses ning küsimus, miks peab raha liikumine olema nii aeglane, kui tehnoloogia on juba ammu kiirem.

Miks peab Rain Lõhmus finantsmaailma talumatult aeglaseks?

Rain Lõhmus on üks tuntumaid nimesid Eesti pangandus- ja investeerimismaastikul – LHV kaasasutajana on ta aastakümneid näinud seestpoolt, kuidas raha Eestis ja laiemalt Baltikumis liigub. Vestluses Marko Oologa oli üks teema see, miks peab ta finantsmaailma talumatult aeglaseks. Pangaülekanded, laenuotsused ja väärtpaberitehingud toimuvad protsesside järgi, mis on paljuski loodud ajal, kui paber ja faks olid normaalsus, mitte erand.

See ei ole ainult ebamugavus. Aeglane süsteem tähendab ka kallimat raha – iga ootepäev ja käsitsi tehtav kontroll lisab kulu, mille kannab lõpuks klient. Just sel teemal on usalduse ja kiiruse küsimus muutunud oluliseks ka LHV-taolistele pankadele, kes püüavad säilitada klientide usaldust samal ajal kui süsteemi kiirust tõstavad – teema, mida on varem avanud ka LHV investorikohtumisel kõlanud usaldusväärsuse arutelu.

Laiemas plaanis puudutab see küsimus kogu Euroopa Liitu, mitte ainult Eestit. Kui USA ja Aasia fintech-ettevõtted suudavad makseid ja investeerimistehinguid teha sekunditega, aga Euroopa pangandusreeglid ja -protsessid on endiselt riikide vahel killustunud, kaotab Euroopa osa oma konkurentsivõimest. Ühtsema ja kiirema Euroopa finantsturu ehitamine ei ole ainult tehniline detail – see otsustab, kas Euroopa väikeettevõtjad saavad tulevikus konkureerida USA ja Hiina suurte turgudega võrdsetel alustel, selle asemel et jääda bürokraatia kiuste kõrvale.

Milline roll on tehisintellektil ja krüptol tuleviku rahamaailmas?

Vestluse teine suur teema oli see, millist rolli näeb Lõhmus tehisintellektil ja krüptovaluutadel tuleviku finantsmaailmas. Kui tehisintellekt rahanduses muutub tavapäraseks tööriistaks, ei puuduta see ainult suuri panku ja fonde – see jõuab paratamatult ka väikeettevõtjate igapäevasesse raamatupidamisse, maksuplaneerimisse ja investeerimisotsustesse.

Siin on aga üks konks, mida tasub meeles pidada: tehisintellekti kasutusele võtmine finantssektoris ei tähenda automaatselt usaldusväärsust. Mudel, mis annab kindla ja veenva vastuse, võib olla ikkagi eksinud – ja rahanduses maksab viga kõvasti rohkem kui tavalises vestlusrakenduses. Sellest, miks tehisintellekti kvaliteedikontroll on muutunud ellujäämise küsimuseks, on Innohub kirjutanud varemgi, ja see kehtib täpselt samamoodi investeerimisotsuste puhul.

Kuhu vaatab investor, kui ta mõtleb tulevikule?

Lõhmus jagas vestluses ka pilti sellest, kuhu ta investorina tulevikku vaatab. Üldise investeerimistarkuse järgi ei saa investor, kes tahab püsida mängus pikalt, keskenduda ainult sellele, mis on hetkel moes. Vaja on kannatlikkust ja oskust eristada müra pikaajalisest trendist.

See on teema, mis puudutab otse ka Eesti väikeettevõtjaid, kellel on tihtipeale vara seisma pandud ettevõtte enda kasvu rahastamiseks. Investeerimiskonto on mikroettevõtja alahinnatud eelis, mis võimaldab vaba raha targalt paigutada, selle asemel et lasta see pangakontol inflatsiooni käes sulada. Pikaajaline mõtlemine tähendab ettevõtjale ka seda, et tasub mõelda kaugemale järgmisest kvartalist.

Üks põhimõte, mis investeerimismaailmas kordub aastast aastasse, on hajutamine: ei panusta kõike ühele kaardile, olgu see üks aktsia, üks sektor või üks riik. Kui tehnoloogia muudab investeerimise kiiremaks ja odavamaks, kasvab ka kiusatus teha otsuseid emotsiooni, mitte strateegia pealt. Just seepärast tasub igal investoril, suurel või väikesel, enne tehinguid läbi mõelda, kui palju riski ta tegelikult taluda suudab – ja hoida sellest kinni ka siis, kui turg on närviline.

Miks kuuluvad tervis, katsetamine ja kaotustest taastumine investeerimisjuttu?

Üllataval kombel ei jäänud vestlus ainult rahaga piiratuks. Lõhmus rääkis ka tervisest, katsetamisest ja mõtteviisist, mis aitab nii elus kui investeerimises kaotustest edasi liikuda. See on teema, mida rahandusajakirjanduses liiga vähe käsitletakse: investeerimine ja ettevõtlus on pikk maraton, ja väsinud või läbipõlenud peaga tehtud otsused on harva head otsused.

Katsetamise julgus – oskus proovida, ebaõnnestuda ja sellest kiiresti õppida – on omadus, mida näeme sagedasti just kõige edukamate asutajate juures. Sama kehtib investeerimises. Kaotus pole maailmalõpp, kui sellest oskab õppida ja edasi liikuda. See seostub ka strateegilise fookuse kui alahinnatud oskusega – võime eristada olulise ebaolulisest, ka siis kui emotsioonid on laes.

Siin peitub ka praktiline nõks: paljud edukad investorid ja ettevõtjad räägivad samast mustrist – uni, liikumine ja selge pea pole luksus, vaid osa otsustusprotsessist. Väsinud peaga tehtud kiire müügiotsus börsilangusel või läbimõtlemata laenuvõtmine ettevõttes on sageli kahetsuse, mitte õppimise allikas. Kui keha ja mõistus on tasakaalus, jääb ka halva uudise korral alles see osa otsustusvõimest, mis aitab vahet teha paanikal ja põhjendatud riskil.

Mida see annab kaasa Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale?

Kui need neli teemat – aeglane finantssüsteem, tehisintellekti ja krüpto roll, investori pikk pilk tulevikku ning tervise ja kaotuste mõtteviis – kokku panna, joonistub välja üks selge pilt. Tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekt rahanduses, ei ole ähvardus, vaid tööriist, mis võib aidata just väikeettevõtjal ja -investoril jõuda kiiremini ja targemini otsusteni, mis varem olid kättesaadavad ainult suurtele mängijatele.

Samal ajal ei kao ära vajadus vana kooli omaduste järele: kannatlikkus, usaldusväärsus ja oskus kaotustest õppida. Need, kes suudavad ühendada uue tehnoloogia võimalused ja vana kooli küpsuse, on parimas positsioonis, et ehitada üles pikaajaliselt tugev ja terve ettevõte või investeerimisportfell.

Tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekt rahanduses, ei ole ähvardus, vaid tööriist, mis võib aidata just väikeettevõtjal ja -investoril jõuda kiiremini ja targemini otsusteni, mis varem olid kättesaadavad ainult suurtele mängijatele.

Kaotus pole maailmalõpp, kui sellest oskab õppida ja edasi liikuda.

▶

Allikad

• RAHA, TERVIS JA TEHISINTELLEKT. Kuhu ja kuidas investeerida, et elada rikkalt, tervelt ning pikalt – Rain Lõhmus ja Marko Oolo (Investor Toomase Investeerimisklubi) — Vestlus Investor Toomase konverentsi 2026 lõppvoorust, avaldatud 7.10.2026