Liiga paljud Eesti mikroettevõtjad ostavad tehisintellekti tööriistu enne, kui on selgeks mõelnud, mis probleemi need tegelikult peaksid lahendama.
Tehisintellekti kasutamine on teema, mida iga mikroettevõtjaga vestlus Eestis mingil hetkel puudutab. Nad tahavad “AI-d” oma äritegevusse, aga kui küsin, mis probleemi see täpselt lahendama peaks, jääb vastus hägusaks. Ometi kulutatakse selle hägususe peale raha, mida väikeettevõtjal napilt on, ja aega, mida tal on veel vähem.
Siin on minu kõige provokatiivsem väide: suurem osa tehisintellekti kasutamine on praegu tagurpidi. Ettevõtja tellib valmis väljundi – jututoa, logo, veebilehe teksti, automaatse pakkumiskirja – selle asemel, et esmalt selgeks mõelda, mis probleem tegelikult lahendamist vajab. Väljundi tellimine on mugav, sest see tundub kiire ja konkreetne: homme on sul olemas uus tööriist. Probleemi defineerimine on tüütu, sest see sunnib sind tunnistama, et sa tegelikult ei tea, mis kliendi juures viltu on, ja see tunnistus on ebamugav igale ettevõtjale, kes peab ise igal õhtul raamatupidamise ja müügi vahel otsustama, kuhu järgmine euro paigutada.
Võtame tüüpilise näite: väike kohvik tahab tellida vestlusroboti, mis võtab vastu laudade broneeringuid. Tööriist ehitatakse, raha kulub, aga kliendid jätkavad helistamist ja segadust, sest tegelik probleem ei olnud broneerimisviis – see oli ebaselge lahtiolekuaeg ja vastuoluline info kodulehel ja sotsiaalmeedias. Vestlusrobot ei paranda infot, mida ta edasi annab, kui info ise on vale. Sama kordub ehitusfirmades, ilusalongides ja konsultatsioonibüroodes: uus tööriist ehitatakse vana, läbi mõtlemata probleemi peale, ja mõne kuu pärast küsitakse, miks tulemus ei muutunud.
Paljud ettevõtjad arvavad, et tehisintellekt võimaldab hüpata üle selle tüütu osa – kliendi tegeliku mure mõistmisest. See on mu meelest täpselt vastupidine tõde. Tehisintellekti tugevus ei ole väljundi kiirus, vaid võime olla mõttepartner, kes aitab küsida täpsemaid küsimusi ja katsetada hüpoteese enne, kui ühtegi eurot kulutatakse. Saad tehisintellektilt küsida, millised kolm põhjust võiksid klienti broneeringust loobuma panna, või paluda tal mängida kriitilise kliendi rolli, enne kui lased ta pärisklientide peale lahti. Postkasti pandud AI-agent on hea näide sellest, kuidas tehisintellekti saab kasutada igapäevase korralduse lihtsustamiseks, ilma et see asendaks ettevõtja enda otsustusvõimet – agent täidab ülesandeid, mille sisu ja eesmärgi on ettevõtja ise juba selgeks mõelnud.
Mikroettevõtjal ei ole luksust, mida on suurel firmal – eelarvet katse-eksituse peale. Kui korporatsioon ehitab vale tööriista, kaob sellest üks projekt paljude seast. Kui üksikettevõtja või pereettevõte ehitab vale tööriista, kaob sellest kuu käibekapitali või isiklik sääst, mis oli mõeldud talveks puhvriks. Just seepärast on probleemi läbimõtlemine väikeettevõtjale hädavajalikum kui suurele mängijale, mitte vähem vajalik, nagu turundusjutud sageli väidavad, kui müüvad “kiiret AI-lahendust igale murele”.
Sama loogika kehtib müügis. Külm e-kiri, mille tehisintellekt kirjutab sekunditega, näeb kiiresti professionaalne välja, aga kui väärtuspakkumine selle taga on hägune, kirjutab tehisintellekt lihtsalt kiiremini valesid kirju rohkematele inimestele. Tehisintellekti kasutamine otsemüügis annab mahtu, aga mahust pole kasu, kui sõnum ei vasta kellegi tegelikule murele – siis on tulemus lihtsalt rohkem kustutatud kirju ja mõni pahane vastus.
See sama trend levib ka rahanduses, kus tehisintellekti surutakse sisse peaaegu igasse otsustusprotsessi. Tehisintellekt rahanduses tõstab samad küsimused: kas tööriist aitab otsust paremini mõista, või lihtsalt kiirendab otsuse tegemist samade valede eeldustega? Kiirus ei ole väärtus iseeneses, kui suund on vale – kiiresti vales suunas liikumine viib sihtpunktist ainult kaugemale.
Niisiis, mu soovitus väikeettevõtjale on julgelt ebapopulaarne: enne kui ostad ühtegi tehisintellekti tööriista, istu maha ja kirjuta üks lause – mis probleem see täpselt lahendab ja kuidas sa tead, et see on õige probleem. Kui sul ei ole seda lauset, ei vaja sa veel tööriista. Sul on vaja vestlust kliendiga, pilku enda arvete ja kalendri sisse, või pooletunnist vestlust tehisintellektiga, kus sunnid tema asemel ennast mõtlema, mitte vastupidi.
Suurim õppetund on lihtne, kuigi ebameeldiv kuulata: tehisintellekt ei vabasta ettevõtjat mõtlemisest, vaid teeb mõtlemise vead kiiremaks ja kallimaks, kui need vead jäävad märkamata. Kasuta tehisintellekti julgelt – aga kõigepealt mõttepartnerina, kes aitab sul probleemi täpsemaks lõigata, ja alles pärast seda tööriistana, mis väljundi valmis teeb. See järjekord otsustab, kas sinu järgmine AI-ostukord on investeering või kulu.
Tehisintellekti kasutamine on teema, mida iga mikroettevõtjaga vestlus Eestis mingil hetkel puudutab.
Tehisintellekt ei vabasta ettevõtjat mõtlemisest, vaid teeb mõtlemise vead kiiremaks ja kallimaks, kui need vead jäävad märkamata.
Innohub TV
Watch this content also on Innohub TV
We picked clips from Innohub TV that continue the same topic.