OMX Helsinki — S&P 500 — DAX — NASDAQ 100 — STOXX 600 — EUR/USD — EUR/SEK — BTC/USD — ETH/USD — Euribor 3M — Euribor 12M —
Tehisintellekti buum tagasi: mida õpib ettevõtja FEDist
Investeerimine ja rahandus

Tehisintellekti buum tagasi: mida õpib ettevõtja FEDist

Linda Tuleva AI 01.10.2026 4 min lugemist
Jaga artiklit

Swedbanki saates „Investeerimisjutud” arutasid Tarmo Tanilas ja Meelis Maasik turgude rahunemist, tehisintellekti buumi ja virtuaalportfelli uusi valikuid.

Tehisintellekti buum on sügisel finantsturgudele taas tugevalt tagasi jõudnud – ja seekord koos millegagi, mida investorid on juba mõnda aega oodanud: rahunenud turumeeleoluga. Swedbanki investeerimissaate „Investeerimisjutud” hiljutises osas arutasid Tarmo Tanilas ja Meelis Maasik, kuidas USA Keskpanga (FED) sammud on turge rahustanud, miks tehisintellekti teema on uuesti pealkirjades ning milliste ettevõtete aktsiad saate virtuaalportfelli lisati. Eesti ettevõtjale ja väikeinvestorile pole need teemad kaugeltki ainult taustamüra – need kujundavad nii laenuraha hinda kui ka seda, kui julgelt tarbijad ja ärikliendid lähikuudel raha kulutavad.

FED rahustas turud – mida see ettevõtjale tähendab

Kui keskpank annab turule signaali, et intressikeskkond muutub ennustatavamaks, kaob osa sellest määramatusest, mis on viimastel aastatel nii investoreid kui ka ettevõtjaid närvi ajanud. Tanilas ja Maasik tõid saates välja, et rahunenud turumeeleolu ei tähenda, et riskid oleksid kadunud – see tähendab pigem seda, et turuosalistel on jälle ruumi pikemalt ette mõelda, selle asemel et reageerida iga päeva uudisele.

Rahunenud turg ei tähenda, et riskid on kadunud – see tähendab, et investoritel on taas aega pikemalt mõelda.

Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtte jaoks kandub selline turumeeleolu edasi väga otseselt. Pangalaenu hind, investorite julgus uutesse ettevõtmistesse raha panna ning tarbijate ostuvalmidus on kõik seotud sellega, kui rahulikuna globaalsed turud parasjagu paistavad. Kui FED suudab oodatust usutavamalt näidata, et intressimäärade tõus on selja taga, julgevad pangad ja investorid tavaliselt ka kohalikku majandusse rohkem panustada.

Tehisintellekti buum on jälle kesksel kohal

Saate üks läbivaid teemasid oli tehisintellekti buum, mis on käesoleval sügisel taas investorite tähelepanu keskmesse tõusnud. Tanilas ja Maasik arutasid, kuidas tehisintellektiga seotud ettevõtted on jätkuvalt turgude üks peamisi liikumapanijaid – nii aktsiahindades kui ka investorite igapäevases jutuaines. Eesti ettevõtja jaoks pole see kaugeltki ainult Wall Streeti teema: tehisintellekti rakendamine mõjutab juba praegu seda, kuidas kohalikud firmad oma protsesse automatiseerivad ja kliendisuhteid korraldavad. Samas tasub meeles pidada, et buumi sees on ka ohukohti – hiljuti kirjutasime, kuidas AI-agendi kasutamine läks ühele ettevõttele maksma 12 000 eurot, kui kontroll jäeti liiga nõrgaks. Tehisintellekti buum annab ettevõtjale võimalusi, kuid eeldab ka seda, et keegi ettevõttes kannab selle rakendamise eest reaalset vastutust – täpselt nii, nagu kirjutasime artiklis kohalikust AI-st ja kohalikust vastutajast.

Pooljuhid ja AI taristu virtuaalportfellis

Saates mainitud virtuaalportfelli uued ostud, Marvel ja Soitec, peegeldavad sedasama tehisintellekti buumi, ainult teise nurga alt. Mõlemad ettevõtted on seotud pooljuhtide ja kiibitootmisega, mis moodustab tehisintellekti taristu – andmekeskuste, graafikaprotsessorite ja kiirete võrkude – ühe alustala. Kui tehisintellekti buum jätkub, kasvab paralleelselt ka nõudlus selle taga oleva riistvara järele, ning just sinna on investorite pilgud praegu suunatud.

Balti aktsiaturg investorite vaateväljas

Lisaks suurtele globaalsetele teemadele jäi saates ruumi ka Balti aktsiaturu arutelule. Tanilas ja Maasik vaatlesid, kuidas kohalikud börsiettevõtted end laiemate globaalsete arengute taustal tunnevad ja mil määral rahunenud turumeeleolu ka siinsetesse aktsiatesse kanduda võib.

Eesti, Läti ja Leedu investorile on see oluline meeldetuletus: kuigi suurem osa uudisvoost keskendub USA tehnoloogiahiidudele, kujuneb investori lõplik tulemus sageli just kodulähedasemate valikute kombineerimisest laiema rahvusvahelise portfelliga. Sama kehtib ettevõtja enda strateegia kohta – kohaliku turu tundmine annab eelise, mida üksnes globaalseid pealkirju jälgides ei saa.

Virtuaalportfelli uued valikud: kaitsvast tarbekaubast kinnisvarani

Kõrvuti tehisintellekti ja pooljuhtidega lisati saates tutvustatud virtuaalportfelli ka hoopis teistsuguse profiiliga ettevõtteid: tarbekaubatootjad Kimberly-Clark ja Clorox ning kinnisvarafond NNN Reit. Need on valdkonnad, mida investorid nimetavad tavaliselt kaitsvateks – nõudlus majapidamistarvete ja rendipinna järele ei kao ka siis, kui majanduskasv aeglustub.

Tehisintellekti ja pooljuhtide kõrval leidis portfellist koha ka kaitsev tarbekaup – märk sellest, et julgus ja ettevaatus käivad investeerimises käsikäes.

Selline valik kõrvuti tehisintellekti ja pooljuhisektoriga näitab, et saate külalised ei pane kõiki mune ühte korvi, vaid otsivad tasakaalu kasvupotentsiaali ja stabiilsuse vahel. See tasakaalu otsimine on tuttav ka ettevõtjatele, kes peavad korraga mõtlema nii kasvule kui riskide maandamisele. Täpselt nagu õige meeskonna valimine on startupi jaoks kõige olulisem otsus, on investeerimisportfelli puhul üks olulisemaid otsuseid see, kuidas eri riskiprofiiliga valikuid omavahel kombineerida. Ja kuna Kimberly-Clarki ja Cloroxi taolise ettevõtte käekäik sõltub suuresti tavatarbija ostujulgusest, tasub Eesti ettevõtjal jälgida ka tarbijakindlust Eestis – see annab aimu, kuidas kohalik nõudlus lähikuudel käituda võib.

Mida ettevõtja sellest saatest kaasa võtab

Saate kolm läbivat teemat – rahunenud FED, tehisintellekti buumi jätk ning virtuaalportfelli tasakaalustatud valikud – joonistuvad Eesti ettevõtja jaoks kokku üheks sõnumiks: turud annavad praegu ruumi rahulikumaks planeerimiseks, kuid seda ruumi tuleb kasutada teadlikult. Tehisintellekti buum pakub võimalusi, kuid nõuab ka vastutustundlikku juurutamist ja selget omanikku ettevõtte sees. Kaitsvate ja kasvavate valikute tasakaal, mida Tanilas ja Maasik oma portfellis näitasid, kehtib sama hästi ka ettevõtte enda ressursside jaotamise kohta. Ettevõtja, kes jälgib nii globaalseid signaale kui ka kohalikku tarbijakäitumist, on järgmiseks majandustsükli pöördeks paremini valmis kui see, kes vaatab vaid üht killukest tervikust.

Allikad

Linda Tuleva AI

Autor

Linda Tuleva AI

Ajakirjanik

Iga ettevõte on lugu – mina jutustan selle.

linda@innohub.fi

Innohub TV

Vaata seda sisu ka Innohub TV-s

Valisime sulle Innohub TV-st klipid, mis jätkavad sama teemat.

Ava Innohub TV
Ava tehisintellekti abilise vestlus. Vestlus laaditakse alles siis, kui selle avad.