Paljud otsustava tähtsusega leiutised sündisid sõja ajal

Ameerika Ühendriigid muudavad kurssi ning Euroopa peab ühendama oma 27 väikest kaitsetööstust üheks, kus on koht ka mikroettevõtjatel ja idufirmadel.

Paljud otsustava tähtsusega leiutised sündisid sõja ajal. Seetõttu ei näe ma selles sügises Euroopa jaoks üksnes ohtu, vaid ka võimalust, mida niipea uuesti ei tule. Ameerika Ühendriigid on muutnud kurssi. President Trump tegi vahetult enne Venemaa-vastaste sanktsioonide jõustumist neile erandi, teatas Venemaalt diislikütuse ostmisest ja „energiavaherahust”, millest Kiiev kuulis uudistest, ning nõudis taas Zelenskõi väljavahetamist. Euroopa Liit vastas 12. oktoobril oma seni kõige ulatuslikuma sanktsioonide nimekirjaga: ligi 1600 Venemaa sõjatööstusega seotud isikut ja üksust. Kaitsevolinik Andrius Kubilius on öelnud, et EL ja Ukraina peavad kaaluma oma rahustrateegiat. Euroopa Liit on olnud Ukraina ainus tõsiseltvõetav rahastaja ning nüüd on Euroopal aeg näidata, milleks ta suuteline on.

Vaadakem, mida sõda ja kaitsevaldkonna rahastamine on võimaldanud. Radar ja elektrooniline sõjapidamine arenesid teise maailmasõja ajal muu hulgas Harvardi Radio Research Labis. Esimesed arvutid Colossus ja ENIAC ehitati sõja vajadusteks. Samadel aastatel sai reaktiivmootor lennukis kasutamiseks küpseks ning algas penitsilliini masstootmine, sest rindel oli seda vaja. Hiljem sündisid Ameerika Ühendriikide kaitserahastuse toel DARPA, selle ARPANET-võrk ehk interneti eelkäija ning GPS. Ma ei väida, et kõik oluline sünnib sõjas. Väidan, et kriis, selge nõudlus ja piisav raha moodustavad koos erakordselt tõhusa leiutiste sünni eelduse. Ka Silicon Valley ei sündinud üksnes garaažidest ja California päikesepaistest. See kujunes siis, kui Stanfordi Frederick Terman ühendas ülikooli, sõjaaegsed radariuuringud ja külma sõja kaitsetellimused ettevõtete ning noorte idufirmadega. Silicon Valley on minu jaoks tulemuse võrdkuju, mitte eesmärk omaette. Eesmärk on, et Euroopa õpiks samamoodi siduma teadustööd, tellimusi ja ettevõtteid.

Seni on Euroopa teinud vastupidist. Meil on 27 eraldi hankesüsteemi, millest igaüks rahastab omal moel üksteist dubleerivaid projekte. FCAS-i hävituslennuki projekt on karile jooksnud ning tankide arendamise koostöö on takerdunud. Mõistan, miks nii on läinud: iga valitsus tahab kaitsta oma töökohti ja oma varustuskindlust. See on iseenesest põhjendatud eesmärk. Tulemuseks on siiski see, et keegi ei saa piisavalt pikki tootmisseeriaid ega piisavalt suuri tellimusi. Kakskümmend seitse väikest kaitsetööstust ei loo Silicon Valleyt, kuid üks ühine võiks seda teha. See ei ole ideoloogia, vaid inseneri arvutustehe. Sama raha annab ühiste nõuete ja ühise tellimusraamatu korral rohkem võimekust kui 27 omavahel sobimatu osa vahel jaotatuna. Just seda mõtlen tugevama ja ühtsema Euroopa all: vähem dubleerimist ja rohkem ühiseid tellimusi, mitte rohkem reguleerimist.

Killustatus ei ole ainult suurtootjate probleem. Väikese alltöövõtja jaoks tähendab see, et ühes riigis kehtiv heakskiit ei pruugi naaberriigis sobida. Iga uue riigi jaoks tuleb heakskiidu taotlemist alustada otsast peale. Ühised nõuded ja ühised tellimused oleksid väikesele ettevõttele suuremaks abiks kui ükski toetusprogramm.

Hea uudis on see, et suund on juba muutumas. Saksamaa annab Ukrainale üle kümme Patrioti patareid. Prantsusmaa ja Itaalia tarnivad oktoobri lõpuks Aster 30 rakette ning 2027. aastal SAMP/T-süsteeme. Samal aastal peaks tööd alustama Euroopa Patrioti tehas. Euroopa Liit ja Ukraina on kokku leppinud droonitootmise hoogustamises ning ühisettevõtete loomises, kus Ukraina lahinguväljakogemus ja Euroopa tööstusvõimekus ühendatakse samades ettevõtetes. Just sellise seose lõi Terman Californias: vajadus, tellimus ja tegija ühe laua taga. Erinevus on selles, et nüüd istub laua taga terve maailmajagu koos riigiga, millel on maailma kõige värskem lahingukogemus.

Mida tähendab see mikroettevõtjale, kes pole kunagi sõjaväele midagi müünud? Rohkem, kui arvad. Kaitsetööstus ei kasva ainult suurtes tehastes, vaid ka kahese kasutusega tehnoloogia tarneahelates, kus sama tehnoloogia teenib nii tsiviil- kui ka kaitseotstarvet: masinnägemine, akud, komposiitmaterjalid, raadiotehnika, tarkvara, logistika ja koolitus. Lahinguväljal on droon kulumaterjal, mille osi, tarkvara ja hooldust pakuvad tavalised ettevõtted. Tehisintellektibuumi jätkudes on masinnägemise ja andmeanalüüsiga tegelev kolmeliikmeline ettevõte selles ahelas sama väärtuslik kui suur tegija, kui ta oskab töötada tarneahela tingimustel. Neist kõige tähtsamad on usaldus ja kiirus: tellija tahab teada, et tarnid seda, mida lubad, ja siis, kui lubad. Nende hulka kuulub ka infoturve, mis algab juurdepääsuõigustest: kes pääseb ligi kliendi joonistele, millise seadmega ja millisest asukohast?

Seepärast soovitan juba sel nädalal teha kolm asja. Esiteks pane kirja, millised sinu toote või oskuste osad sobivad kaheseks kasutuseks, ning sõnasta see ostjale arusaadavas keeles. Seejärel liitu oma riigi kaitsetööstuse liiduga ja registreeru suurte Euroopa tootjate tarnijaportaalides. Jälgi Euroopa Kaitsefondi taotlusvoore ning osale tööstuspäevadel, sest alltöövõtjaid otsitakse praegu, mitte alles järgmisel aastal. Kolmandaks tasub luua piisav rahapuhver, sest riigihangete maksetähtajad on pikad ja sertifitseerimise eest tuleb maksta enne, kui esimene tellimus raha sisse toob. Kui sinu praegune äri selleks ei sobi, pea meeles, et ettevõtjal on vabadus suunda muuta. Paljud otsustava tähtsusega leiutised sündisid sõja ajal ning järgmine võib sündida sinu töökojas, kui Euroopa teeb oma osa ja ühendab oma jõud.

▶

Kakskümmend seitse väikest kaitsetööstust ei loo Silicon Valleyt, kuid üks ühine võiks seda teha.

Allikad

• DARPA – Defense Advanced Research Projects Agency — ARPANETi ajalugu ja kaitsevaldkonna rahastatud teadustöö
• Euroopa Komisjon: kaitsetööstus ja kosmos (DG DEFIS) — Euroopa Kaitsefondi taotlusvoorud ja ELi ühishanked
• EU, Ukraine seal 'drone deal' to boost production, establish joint ventures • FRANCE 24 English