Meeskonna juhtimine: kui „meie” taha kaob vastutus

Ühisest eesmärgist saab tegevus siis, kui keegi võtab järgmise sammu enda peale ja aitab ka teistel edasi liikuda.

Meeskonna juhtimine võib takerduda ka üksmeelsel koosolekul. Kõik peavad probleemi oluliseks, ent keegi ei oska öelda, kes sellega edasi tegeleb. Sõna „meie” kõlab toetavalt, kuid järgmise sammu tegija jääb nimetamata.

JuJuTudi juhtimisvaakumit käsitlevas vestluses juhitakse sellele tähelepanu lõigus 1:12–2:16: ühise vastutuse sõnastus võib varjata seda, et keegi pole vastutust enda peale võtnud. Ettevõtja jaoks avaneb siit praktiline küsimus: kuidas muuta ühine kavatsus tegevuseks, mille käekäiku saab jälgida?

Kokkulepe vajab inimest, kes sellega edasi läheb

Ühiselt arutamine annab võimaluse kuulda erinevaid vaatenurki. Koosoleku lõpus tasub aga kontrollida, kas arutelu tulemus on kõigile ühtemoodi arusaadav. Milline otsus tehti, kes viib selle ellu ja millal vaadatakse tulemus üle?

Selle kontrolli võib teha väga lihtsalt: palu ülesande eestvedajal järgmine samm oma sõnadega sõnastada. Nii saab kohe nähtavaks, kas üks inimene mõtles probleemi uurimist ja teine juba lahenduse kasutuselevõttu. Ebaselgust on lihtsam lahendada enne töö algust kui pärast seda, kui kumbki on oma tõlgenduse järgi tegutsenud.

Vastutaja nimetamine on kokkulepe järgmise sammu kohta. Temaga tuleb läbi rääkida ka tegutsemisruum: mida saab ta ise otsustada, kelle abi vajab ning millal peab juhiga uuesti nõu pidama. Ainult nime lisamine ülesande kõrvale jätab need küsimused veel lahtiseks.

Sama selgusevajadus puudutab arendustööd. Kui soovitud tulemus on udune, tasub enne teostuse jagamist läbi mõelda, millist probleemi üldse lahendatakse. Seda küsimust aitab edasi avada nõuete analüüs tehisaru ajastul.

Osakonna piir ei peata probleemi mõju

Vestluse lõigus 3:50–5:31 avatakse mõistet extreme ownership: algatuse võtmine ka sellise probleemi lahendamiseks, mis jääb enda vastutusalast välja, kuid takistab ühist eesmärki. Näiteks tuuakse olukord, kus müük toimib, kuid turunduse või toetavate tegevuste tõrked mõjutavad tervikut.

Siit saab ettevõtte igapäevatöö jaoks tuletada kasuliku eristuse. Märgata võib igaüks, lahendusse saavad panustada mitu inimest ning otsustamise õigus tuleb omavahel kokku leppida. Algatus võiks alata sellest, et kirjeldad teisele osakonnale, millist takistust näed ja kuidas see teie ühist tööd mõjutab.

Hoia vestlus konkreetne. Milline töö jääb seisma? Millist infot on vaja? Kes peaks arutelus osalema, et järgmine samm oleks võimalik? Selliste küsimustega annad kolleegile võimaluse selgitada ka neid piiranguid, mida sa enda töölaua tagant ei näe.

Seejärel leppige kokku, kes lahendust edasi veab. Kui selleks oled sina, uuri, millist tuge teine osakond sinult ootab. Kui eestvedajaks saab kolleeg, täpsusta enda panus ja aeg, mil te uuesti ühendust võtate.

Juhina tasub märgata ka enda harjumust iga takistus isiklikult lahendada. Enne sekkumist küsi meeskonnalt, millist otsust nad sinult vajavad ja mida saavad ise edasi teha. Nii jääb ruumi nii algatusele kui ka vastutuse õppimisele.

Juhtimisoskust tuleb harjutada päris olukorras

Juhtimise õppimisele pühendatud lõigus 6:21–8:31 seotakse areng harjutamise ja tagasisidega. Võrdluseks tuuakse korvpall: üksnes teooriast ei piisa. Samuti rõhutatakse enesejuhtimist ehk oskust mõista ja suunata oma käitumist.

Meeskonnas võiks sellest teha väikese, korratava harjutuse. Andke järgmise koosoleku juhtimine inimesele, kes tahab seda oskust arendada, ning leppige enne kokku, millele ta tähelepanu pöörab. Valige korraga üks asi, näiteks arutelu hoidmine otsust vajava küsimuse juures.

Pärast koosolekut võtke toimunu rahulikult lahti. Kus sai eesmärk selgemaks? Millal läks jutt kõrvale? Millise küsimusega oleks saanud arutelu uuesti fookusesse tuua? Tagasiside peaks aitama inimesel järgmisel korral midagi teisiti proovida.

Sama tasub teha juhil endal. Pane tähele hetki, mil kiirustad vastamisega või hakkad oma varasemat otsust kaitsma. Anna endale võimalus kõigepealt kolleegi mõte lõpuni kuulata ja alles siis otsustada, kuidas reageerida.

Tehisaru kasutades jäta mõttetööle ruumi

Video lõigus 8:33–9:43 käsitletakse õppimist tehisaru kõrval. Kõlama jääb vajadus ülesanne ka ise läbi teha. Seda illustreerib kaardi ja kompassiga orienteerumine enne tehniliste abivahendite kasutamist: põhioskus aitab märgata, kui abivahendi tulemus ei klapi.

Juhtimist harjutades võiks seda põhimõtet rakendada töö järjekorras. Sõnasta kõigepealt ise probleem ja võimalik järgmine samm. Seejärel kasuta tehisaru oma mõtte kontrollimiseks: palu tal välja tuua puuduvaid küsimusi või teistsuguseid tõlgendusi.

Vaata pakutud vastused läbi oma meeskonna tegelikku olukorda arvestades. Millised eeldused peavad paika? Millist infot mudelil pole? Tehisaru kasutamisega seotud otsuste üle saab edasi mõelda ka AI-agendi õppetundi käsitleva loo kaudu.

Juhtimisoskus kasvab siis, kui otsustad, jälgid tulemust ja korrigeerid oma tegevust. Jäta see ring endale läbimiseks ka siis, kui tööriist aitab mõne vaheetapi kiiremini ära teha.

Mida sellest oma meeskonda kaasa võtta?

Meeskonna juhtimine vajab kokkuleppeid, mille järgi saab ka päriselt tegutseda. Alusta ühest pooleliolevast küsimusest, mis on aruteludes korduvalt üles kerkinud. Vaadake koos üle:

• Mis peab selle küsimuse lahendamise järel muutuma?
• Kes viib järgmise sammu ellu ja millist abi ta vajab?
• Millal vaatate üle, mida tegevusest õppisite?

Enne uue ülesande lisamist tasub küsida ka selle mõtte kohta. Millist eesmärki see teenib ja miks on see praegu tähtis? Eesmärkide tähenduse juurde juhatab ka arutlus edu, saavutuste ja õnne seostest.

Järgmisel koosolekul jäta lõppu hetk, et iga eestvedaja saaks oma järgmise sammu välja öelda. Kuula, kas kokkulepetes on veel lahtisi kohti, ja lahendage need üheskoos. Just sealt saab ühine kavatsus võimaluse edasi liikuda.

Vastutaja nimetamine on kokkulepe järgmise sammu kohta.

Juhtimisoskus kasvab siis, kui otsustad, jälgid tulemust ja korrigeerid oma tegevust.

▶

Allikad

• JuJuTud: Juhtimisvaakum: miks „meie” on kõige ohtlikum sõna sinu ettevõttes! Jujutud Juhtimise Õpiamps — Aluseks on video eestikeelsed automaatsubtiitrid. Viidatud lõigud: 1:12–2:16, 3:50–5:31, 6:21–8:31 ja 8:33–9:43. Praktilised rakendussoovitused on artikli autori järeldused.