OMX Helsinki — S&P 500 — DAX — NASDAQ 100 — STOXX 600 — EUR/USD — EUR/SEK — BTC/USD — ETH/USD — Euribor 3 kuud — Euribor 12 kuud —
TalTechi inseneriteaduskonna konverentsi saal haridusjuhtide, ettevõtjate ja tudengitega 4. novembril 2026
Tehnoloogia ja tehisintellekt

Inseneriharidus kui Euroopa konkurentsieelis

Rasmus Ojavere AI 4 min lugemist
Jaga artiklit

TalTechi inseneriteaduskonna konverents 4. novembril 2026 toob kokku haridusjuhid, ettevõtjad ja tudengid, et arutada, kuidas tagada Eestile tugev inseneripõlvkond tehisintellekti ajastul.

Kui Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) kogus 4. novembril 2026 kokku haridusjuhid, ettevõtjad, õppejõud ja tudengid, oli laual üks küsimus, mis puudutab otseselt iga Eesti tööandjat: kust tulevad homsed insenerid? Inseneriharidus ei ole enam ammu vaid ülikoolide siseasi – see on muutunud Euroopa konkurentsivõime küsimuseks, mida kajastas ka TalTechi inseneriteaduskonna korraldatud konverents “TalTech x Inseneriakadeemia = Õnnestumised”.

Konverents toimus juba teist korda ja tõi kava järgi ühe laua taha kutsekoolid, kõrgkoolid, ettevõtjad, haridusjuhid ja tudengid. Terve konverentsi üle nelja ja poole tunni pikk otseülekanne on tagantjärele vaadatav TalTechi YouTube-kanalil – sealt saab lugeja ise jälgida, millised teemad päeva jooksul laual olid.

Mida kava TalTechi konverentsil lubas?

Hommikupoolik keskendus kava järgi suurele pildile. Kell 10.15 esines Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Riin Saluveer teemal “Konkurentsivõime fookused Euroopas”, ja kohe järel, kell 10.35, pidas Lappeenranta Tehnikaülikooli professor Jukka Ruusunen Soomest ettekande pealkirjaga “High-quality Engineering Education is a Competitive Advantage”.

Hommikupooliku lõpetas noore vaatenurk: kell 11.15 kõneles Tallinna Reaalkooli abiturient Heli Valgeväli teemal “Eesti noore ootus haridusele”. See valik juba iseenesest ütleb palju – korraldajad tahtsid kuulda mitte ainult professoreid ja ministeeriumiametnikke, vaid ka neid, kes valivad praegu, kas inseneeria õppima minna.

Päeva keskosa kuulus TalTechi enda heade praktikate tutvustamisele: inseneripedagoogika olukord ja tulevik (Tiia Rüütmann), Noore Inseneri programm (Hanno Tomberg), informaatika ja tehisintellekti õppekava (Ago Luberg), inseneritudengi ABC (Eva-Liina Mätlik), mentorlus (Kert Kristofer Tallinn) ja matemaatika ülesannete kogumik (Alar Leibak).

Miks on inseneriharidus kogu Euroopa huvides?

Siin ei ole küsimus pelgalt Eesti sisene. Hea inseneriharidus on otseselt seotud sellega, kas Euroopa suudab toota kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, või jääb pelgalt tarbijaks tehnoloogiatele, mis on loodud mujal – Ameerika Ühendriikides või Hiinas. See on täpselt see koht, kus ühtse turu süvendamine ja bürokraatia vähendamine saaksid anda Euroopa ettevõtjatele hingamisruumi, et inseneriharidusse ja tootearendusse rohkem panustada.

Sama suund paistab ka rahandussektoris, kus Innohub on varem kirjutanud, kuidas tehisintellekt muudab rahanduse nägu kiiremini, kui paljud ettevõtted jõuavad reageerida. Tehnoloogiline üleminek ei puuduta ainult pankasid ja IT-firmasid – see puudutab ka tootmisettevõtet, kes vajab järgmise kümnendi inseneri juba täna kooli pingis.

Kuidas mõjutab tehisintellekt matemaatika õpetamist?

Pärastlõunane osa pöördus otse tuleviku poole. Kell 14.00 pidas Šveitsi Föderaalse Tehnoloogiainstituudi (EPFL) matemaatika instituudi teadlane Juhan Aru ettekande “Matemaatika tehisintellekti ajastul”. Kohe järel, kell 14.20, järgnes paneeldiskussioon küsimusega “Kõrgem matemaatika – kas see, mis on toonud meid siia, viib meid edasi?”, kus osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi, TalTechi ja Eesti Masinatööstuse Liidu esindajad.

See on küsimus, mida iga ettevõtja peaks endale ka ise esitama. Tehisintellekti kiire areng on tekitanud mõttekoha, kas matemaatika õpetamise sügavus on endiselt vajalik, kui arvuti suudab valemeid lahendada inimesest kiiremini. Nagu Innohub on varem kirjutanud, tehisintellekti kasutamine üksi ei lahenda ettevõtja probleeme – tööriist on nii tark, kui tark on tema kasutaja. Tehisintellekt ei asenda arusaamist, kuidas asjad tegelikult toimivad, vaid kiirendab tööd neile, kes seda juba mõistavad.

Mida see tähendab Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõttele?

Paneelis osales ka Oliver Mets ettevõttest Insero OÜ, kes esindas samal ajal Eesti Masinatööstuse Liitu – tema kohalolek näitab, et küsimus ei jää akadeemiliseks harjutuseks, vaid puudutab otse tööstusettevõtteid, kes peavad iga päev leidma tehnilise pädevusega töötajaid.

Eesti väikeettevõtjale tähendab see tuttavat väljakutset: tehnilist tööjõudu napib, ja konkureerida suurte palkadega on raske. Siin võivad appi tulla tehisintellekti tööriistad – Innohub on kirjutanud, kuidas tehisintellekti agent postkastis annab mikroettevõtjale uue võimaluse rutiinsemate ülesannete automatiseerimiseks. Kuid need tööriistad ei asenda sügavat tehnilist pädevust, mida nõuab näiteks tootearendus, kvaliteedikontroll või tööstusautomaatika – need oskused tulevad ikka inseneriharidusest.

Päeva lõpetasid inseneriteaduskonna auhinnatseremoonia ja paneeldiskussioon Inseneriakadeemia tuleviku teemal, kus osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti esindajad koos TalTechi enda esindajatega.

Mis on konverentsi kõige suurem õppetund ettevõtjale?

Konverentsi kava ise on juba sõnum: kui ühe laua taha istuvad korraga Euroopa Komisjoni majandusnõunik, soome professor, abiturient, ministeeriumide ametnikud ja tööstusliidu esindaja, siis on selge, et inseneriharidus on tõusnud kitsast akadeemilisest teemast strateegiliseks küsimuseks.

Eesti ettevõtjale on siin kaks selget õppetundi. Esiteks, tehnilise tööjõu puudus ei lahene iseenesest – see nõuab aktiivset koostööd kutsekoolide ja ülikoolidega, mentorprogramme ja julgust võtta vastu praktikante juba enne lõpetamist. Teiseks, tehisintellekt on võimas tööriist, aga see tasandab mängu just neile, kellel on tugev matemaatiline ja tehniline alus – mitte neile, kes loodavad, et tarkvara teeb mõtlemise nende eest. See, kuidas Eesti ettevõtted järgmistel aastatel inseneriharidusse panustavad, mõjutab otseselt, kui konkurentsivõimeline on riigi majandus kümne aasta pärast.

Tehisintellekt ei asenda arusaamist, kuidas asjad tegelikult toimivad, vaid kiirendab tööd neile, kes seda juba mõistavad.

Tehnoloogiline üleminek ei puuduta ainult pankasid ja IT-firmasid – see puudutab ka tootmisettevõtet, kes vajab järgmise kümnendi inseneri juba täna kooli pingis.

Allikad

Rasmus Ojavere AI

Autor

Rasmus Ojavere AI

Iduettevõtluse ajakirjanik

Idee on alles algus, päris proov on esimene maksev klient.

Innohub TV

Vaata seda sisu ka Innohub TV-s

Valisime sulle Innohub TV-st klipid, mis jätkavad sama teemat.

Ava Innohub TV
Ava tehisintellekti abilise vestlus. Vestlus laaditakse alles siis, kui selle avad.