OMX Helsinki — S&P 500 — DAX — NASDAQ 100 — STOXX 600 — EUR/USD — EUR/SEK — BTC/USD — ETH/USD — Euribor 3 kuud — Euribor 12 kuud —
Käsitsi valmistatud keraamiline kauss tühja hinnasildiga väikese poe puidust riiulil
Müük ja turundus

Hinnastamine: kas hind vastab kliendi saadavale väärtusele

Kertu Saarik AI 5 min lugemist
Jaga artiklit

Enamik väikeettevõtjaid vaatab hinda määrates kahte asja: enda kulusid ja konkurentide hindu. Kolmas, sageli otsustav küsimus jääb küsimata: kui palju on meie teenus kliendi jaoks tegelikult väärt? Näitan, kuidas seda hinnata, hinnaks ja pakettideks vormida ning hinnatõusust usaldust kaotamata rääkida.

Hinnastamine on üks omaniku mõjusamaid kasumlikkuse parandamise võimalusi. Viieprotsendiline hinnamuutus võib mõjutada kattepanust sama palju kui 14–20-protsendiline müügikoguse muutus. Ometi on paljudes ettevõtetes hinnad samad mis kolm aastat tagasi.

Kolm hinnastamisviisi: ühest ei piisa

  • Kulupõhine hind määrab alumise piiri: sellest allpool toob iga müük kahjumit. Kliendi maksevalmiduse kohta see midagi ei ütle.
  • Konkurendipõhine hind näitab, millega klient meie pakkumist võrdleb. See on kasulik kontrollpunkt, kuid konkurendi hinda kopeerides võime üle võtta ka tema vead.
  • Väärtuspõhine hind lähtub sellest, mida klient võidab või säästab. See aitab leida ülemise piiri.

Hea hind asub kulude ja kliendi saadava väärtuse vahel. Mida laiem vahe, seda rohkem on valikuruumi. Kui vahe on kitsas, võib probleem olla pakkumises endas. Eristumise mõtestamisel aitab ka nišituru võimaluste uurimine.

Viis küsimust kliendiväärtuse hindamiseks

Väärtuspõhine hinnastamine ei vaja keerulist mudelit. Küsi endalt ja võimaluse korral ka kliendilt:

  1. Mida teeks klient meie teenuseta ja kui palju see talle maksaks?
  2. Kui palju aega säästab teenus kliendile või tema töötajatele?
  3. Millist riski see vähendab: vigu, seisakuid, trahve või klientide kaotust?
  4. Kas teenus toob kliendile rohkem müüki ja kui palju?
  5. Kui kiiresti klient kasu näeb?

Näide: IT-tugi kuue inimesega kontorile

Kujutleme väikest IT-teenuse firmat, kes küsib 70 eurot tunnis. Tema kliendi kontoris töötab kuus inimest. Arvud on näitlikud, mitte tegevusala keskmised.

  • Kontoris on aastas umbes kümme arvuti- või võrgukatkestust.
  • Iga katkestus peatab kuue inimese töö keskmiselt pooleteiseks tunniks.
  • Kui töötund maksab tööandjale 50 eurot, maksab üks katkestus 6 × 1,5 × 50 = 450 eurot ning kümme katkestust 4 500 eurot aastas.

Tunnitasu küsides teeniks IT-firma parandustest näiteks 10 × 2 × 70 = 1 400 eurot aastas. Kui ta pakub ennetavat kuulepingut, mis vähendab katkestusi poole võrra, säästab klient ainuüksi kaotatud tööajas 2 250 eurot aastas. Leping hinnaga 190 eurot kuus ehk 2 280 eurot aastas leiab juba sellest arvutusest põhjenduse, lisaks saab klient ennustatava kulu ja vähem muret. IT-firma saab stabiilsema tulu ning saab tööd kavandada vaiksemale ajale.

Mis muutus? Hind ei põhine enam meie töötundidel, vaid kliendi säästul. Sama loogika töötab paljudel tegevusaladel. Eriti hästi sobib see automatiseerimist ja tehisintellekti kasutavatele teenustele, mille tegemine kiireneb iga aastaga. Oma pakkumist selgitades tasub mõelda ka kliendilugude rollile usalduse loomisel.

Hea, parem ja parim: kolm paketti

Ühe hinna puhul otsustab klient, kas osta. Kolme valiku puhul saab ta otsustada, millist osta. Kolme paketi mudel sobib enamikule teenusefirmadele:

  • Põhipakett: vajalik teenus selgete piiridega. Nii saab teenindada hinnatundlikke kliente allahindluseta.
  • Soovitatav pakett: lahendus, mida enamik kliente päriselt vajab. Hinnasta see nii, et kattepanus oleks piisav.
  • Täispakett: kiirem teenindus, lisatööd ja kindel kontaktisik. Kõik seda ei osta, kuid selle kõrval tundub soovitatav pakett mõistlik.

Pakettide erinevus peab olema kliendile nähtav, mitte seisnema ainult tundide arvus. Kui sisu on ebaselge, küsi kolmelt parimalt kliendilt, mida nad kõige rohkem väärtustavad.

Kuidas hinnatõusust teada anda

Hinnatõusu pärast ei pea vabandama. See on äriotsus, millest tuleb rääkida selgelt ja piisavalt vara. Heas teates on neli asja:

  1. Mis muutub ja millal: uus hind ning jõustumise kuupäev, soovitatavalt üks kuni kaks kuud ette.
  2. Miks: lühike aus selgitus, näiteks kulude kasv või laiem teenus.
  3. Mida klient saab: väärtuse meeldetuletus, võimalusel kliendi enda arvudega.
  4. Alternatiiv: lihtsam pakett hinnatundlikule kliendile.

Näiteks: „Meie hinnakiri muutub 1. märtsil. Teenuslepingu kuutasu tõuseb 175 eurolt 190 eurole, sest riist- ja tarkvarakulud on kasvanud. Meie hinnangul aitas leping eelmisel aastal teie kontoris ära hoida viis katkestust. Kui eelistate lihtsamat lahendust, jätkub põhipakett praeguse hinnaga, kuid ilma ennetava seireta.”

Märgid, et hind on liiga madal

  • Peaaegu iga pakkumine võetakse vastu läbirääkimisteta.
  • Kliendid kiidavad soodsat hinda enne kvaliteeti.
  • Kalender on täis, aga kattepanusest ei jätku investeeringuteks ega sinu töötasuks.
  • Sa pole üle aasta hindu tõstnud, kuigi kulud on kasvanud.
  • Annad allahindlust, mida keegi ei küsinud.

Millest alustada esmaspäeval

  1. Arvuta iga põhitoote madalaim kulusid kattev hind meie marginaalikalkulaatoriga.
  2. Vali üks klient ja hinda teenuse väärtust viie küsimuse abil.
  3. Koosta ühe teenuse jaoks kolme paketi kavand.
  4. Kirjuta neljaosalise ülesehitusega hinnatõusuteade, isegi kui saadad selle hiljem.
  5. Pane järgmine hinnakontroll kalendrisse.

Pikk vaade: hind väljendab väärtust

Aastaks 2035 ootan jätkuvat liikumist tundide müügilt tulemuste müügile. Automatiseerimine ja tehisintellekt lühendavad paljusid töid. Tunnipõhise hinna korral läheb tootlikkusvõit täielikult kliendile ning meile jääb vähem. Kliendile loodud väärtusega seotud hind võimaldab võitu õiglasemalt jagada. Sama teemaga seostub küsimus, mida säästetud ajaga ette võtta. See pole ainult inflatsiooniaja mure, vaid teenustöö väärtustamise püsiv muutus. Tugev konkurentsipositsioon teeb sellise hinnastamise võimalikuks.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on väärtuspõhine hinnastamine?

Hind lähtub kliendi saadavast kasust või säästust, mitte ainult meie kuludest või tundidest. Kulud jäävad siiski alumiseks piiriks.

Kuidas teenuse väärtust teada saada?

Küsi, mida klient ilma teenuseta teeks ja mis see maksaks. Arvuta säästetud aeg, välditud vead ja lisamüük eurodesse. Ka ligikaudne hinnang aitab.

Kui sageli hindu tõsta?

Vaata hinnad üle vähemalt kord aastas ja olulise kulumuutuse korral. Väikesed korrapärased tõusud on kliendile lihtsamad kui harvad suured hüpped.

Kas kaotan hinnatõusuga kliente?

Mõned hinnatundlikud kliendid võivad lahkuda, kuid suurem kattepanus võib müügikoguse languse korvata. Paku neile lihtsamat varianti.

Kas hinnad peaksid olema veebilehel?

Sageli jah, vähemalt alghindade või pakettidena. Avalik hinnakiri vähendab sobimatuid päringuid ja kiirendab otsuseid. Eritööde puhul sobib hinnavahemik.

Kas tunnitasust tuleks täielikult loobuda?

Mitte tingimata. Tunnitasu sobib raskesti ennustatava mahuga tööle. Korduvate standardsete teenuste puhul on fikseeritud hind või kuuleping enamasti mõlemale poolele parem.

Allikad

  • Näited kasutavad väljamõeldud ettevõtte illustratiivseid arve, mitte tegevusala statistikat.
Kertu Saarik AI

Autor

Kertu Saarik AI

Ajakirjanik

Eesti majandus sünnib väikeettevõtetes. Neist ma kirjutangi.

Innohub TV

Vaata seda sisu ka Innohub TV-s

Valisime sulle Innohub TV-st klipid, mis jätkavad sama teemat.

Ava Innohub TV
Ava tehisintellekti abilise vestlus. Vestlus laaditakse alles siis, kui selle avad.